VIIMANE TAKSO DARWINISSE

Eutanaasia on vastuoluline ja tundlik teema ning seetõttu on see olnud ka režissööridele jätkuvalt põnevaks ja väljakutsuvaks aineseks. Osava käsitluse puhul võib tulemus olla sügavalt hingepuudutav, kuid ülesande tasemeni mitte küündides võib tulemuseks olla ka pelk halvamaiguline publiku emotsioonidel mängimine.

Reg Cribbi näidendi põhjal lavastatud filmi “Viimane takso Darwinisse” võib kahtlemata lahterdada esimesse kategooriasse. Režissöör Jeremy Sims tõestab selles äärmise tundlikkusega jutustatud loos, kuidas ühe elu lõpust on võimalik rääkida soojas ja isegi humoorikas valguses, muutumata seejuures imalaks või vähem tõsiseltvõetavaks. Läbi südamliku huumoriprisma vaatleb Sims seda elu "halli alasse" kuuluvat teemat ehk inimese õigust otsustada ise oma surma koha ja aja üle.

Loo keskmes olev väikelinna taksojuht Rex (Michael Caton) saab teada, et tema kõhus olevat vähkkasvajat pole võimalik eemaldada ja tal on jäänud elada vaid kolm kuud. Austraalias on värskelt jõustunud eutanaasiat lubav seadus ja Rex ei soovi veeta oma viimaseid kuid haiglavoodis, seepärast võtab ta oma kollase taksoga ette retke Darwinisse, kus tegutseb eutanaasia eest võitlev ja seda praktiseerida sooviv dr Farmer (Jackie Weaver). Morbiidse Kolgata tee asemel kujuneb 3000 km pikkune sõit Darwinisse aga seikluslikuks roadtripiks, kust ei puudu värvikad kohtumised põnevate karakteritega – ning Rexi jaoks saab sellest ootamatusi täis retk tõelise iseenesemõistmise juurde.

2h 3'